Silmad ja arvuti

Arvutiga töötav inimene peab suutma vastu võtta ja töödelda väga palju informatsiooni. See töö hoiab organismi oluliselt suurema pinge all kui mõni muu töö. Arvutite kasutusareaal üha laieneb ja pole vist enam asutust, kus arvutit ei oleks. Arvutiga töötamine võib põhjustada silmade väsimist ja silmades torkimistunnet. Istutakse sageli kaheksa või enamgi tundi ühes asendis ja seepärast tekivad ülepinged. Arvuti ise küll otseselt silmi ei kahjusta, kuid pidevalt arvutiga töötajail väsivad silmad rohkem ning iga väiksemgi häire silmade ehituses (lühinägevus, kaugenägevus, astigmatism) süvendab väsimust veelgi, kiirendab selle teket ja halvendab nägemist.

Eriliselt väsitab silmi lähedale vaatamine (lugemine, arvutiga töötamine, töö väikeste detailidega), sest see nõuab silmalihaste pingutust. Silm koondub objektile, silma siselihased pingutuvad, et muuta silmalääts kumeramaks. Mida lähemale silm vaatab, seda kumeram peab olema lääts. Inimese silm on harjunud ja saab hästi hakkama näiteks raamatutrükiga, kus heledale tagapõhjale (paberile) on trükitud kontrastse värviga selgete piirjoontega tähed. Tervetel silmadel on kerge pilku fokuseerida, sest tekst ja taust on samal tasapinnal, tähtede piirjooned on aga hästi teravad.

Arvutiekraanil pole kunagi sellist kontrastsust, kuna arvutitähed koosnevad nagu üksikutest punktidest. Ekraanil on tähe keskosas kontrastsus suurem, kuid selgus väheneb kiiresti tähe piirjoonte poole, sest kujutis ekraanil ei asu kogu ulatuses samal tasapinnal, samuti asub see ekraani eesmisest pinnast sügavamal. Nii tekibki silmade lisapinge ja kiiresti tunneme ka väsimust.

Arvutiga töötamisel pilt muutub ja vilgub väga sageli, eriti interneti kasutamisel. See kõik tekitab nn. silmastressi. Vibreerivat objekti vaadates võngub ka silmalihas, püüdes iga hinna eest pilti teravustada, mis aga lõplikult kunagi ei õnnestu. Otstarbekas oleks töösse planeerida puhkepause, ideaalseks loetakse 15 minutit pausi iga 45 minuti töö järel, aga mitte rohkem, kui 10% arvutiga töötamise ajast. Ruumis, kus arvutitega töötatakse, peaks iga inimest kohta olema vähemalt 6 ruutmeetrit pinda, kui aga ruumis on mitu arvutit, peaksid nad asetsema nii, et teine töötaja oleks arvutimonitori tagumisest osast ja külgedest vähemalt 1 kuni 1,5 meetri kaugusel.

Oluline on jälgida, et ruumi üldvalgustus oleks ratsionaalne. Liiga intensiivne valgus vähendab nähtavust ekraanil ja võib ekraanilt reflekteeruda, liiga hämar ruum aga koormab silma kohanemisvõimet. Töö iseloomu ja töötaja nägemist arvesse võttes peab üld- ja kohtvalgustus tagama töötaja nägemisväljas olevate pindade vajaliku kontrastsuse.

Ekraanilt peegelduva ja pimestava valguse vältimiseks tuleb arvutiruum kujundada selliselt, et valgusallikad – aknad, läbipaistvad või poolläbipaistvad seinad, eredalt värvitud seadmed ja seinad ning üld- ja kohtvalgustus asetseksid kuvari ekraanist võimalikult kaugel. Aknad peaksid olema varustatud valgust reguleerivate katetega. Arvutiekraan tuleks paigutada silmadest pisut kaugemale kui on tavaline lugemiskaugus ja võimaluse korral asetada ekraan nii, et selle ülemine serv ei oleks silmadest kõrgemal. Kuna ekraan kogub kergesti tolmu, tuleb seda sagedasti puhastada antistaatilise tolmulapiga.

ÕHU NIISKUS RUUMIS

Veel üks tegur, mida võiks arvestada: õhu niiskus tööruumis. Asjata ei soovita sisekujundajad kasutada tööruumides elavaid taimi: neil pole mitte ainult esteetiline vaid ka praktiline väärtus – taimed suurendavad õhuniiskuse taset. Kuivas õhus tekivad silmahäired sagedamini.

MILLISED ON ÕIGED PRILLID?

Kui olete prillikandja, oleks soovitav tellida oma prillidele peegeldusvastase pinnakattega klaasid ja spetsiaalse intensiivsusega toonitatus, mis filtreerib nähtava valguse lainepikkusest kõige eredamaid toone. Kuna digiseadmete ekraanidest kiirgab silmadele kahjulikku sinist valgust, siis soovitame arvuti ja erinevate nutiseadmete kasutajatele ka spetsiaalset sinist valgust blokeerivat pinnakatet.  Prillide tellimisel tuleks kindlasti täpsustada, et vajate neid ka arvutiga töötamisel. Optik saab muuta teie prillidel vastavalt vajadusele tsentri kõrgust.