Üha enam lapsi kannatavad tänapäeval nägemishäirete all ning enamlevinumaks probleemiks noorte hulgas on müoopia ehk lühinägelikkuse areng. Ennustatakse, et aastaks 2050 võib olla müoopiast haaratud ligi 50% kogu inimkonnast ja seetõttu on aktiivselt hakatud otsima võimalusi müoopia epideemilise leviku pidurdamiseks, kuna müoopiaga võivad kaasneda ka terviseriskid.
Mis on müoopia?
Lühinägelikkus ehk müoopia on seisund, kus inimene näeb lähedal asuvaid objekte selgelt, kuid kaugemal asuvad objektid muutuvad uduseks. Müoopia on üks levinumaid nägemishäireid ja võib olla põhjustatud mitmetest teguritest, sealhulgas pärilikkusest, keskkonnateguritest ja elustiilist.
WHO andmetel võib aastaks 2050 olla müoopiast haaratud ligi 50% kogu inimkonnast ning selle peamiseks põhjuseks võib lugeda inimeste muutunud elustiili. On leidnud kinnitust, et müoopia tekkimise riski suurendavad vähene õues veedetud aeg ning lähedale vaatamisega seotud tegevuste suurenenud osakaal, sh rohke nutiseadmete kasutamine.
Lühinägevus on valdavalt põhjustatud silma piklikkusest horisontaalsuunas, mistõttu silmaläätse läbinud kujutis langeb võrkkesta ette ja tekkinud pilt on udune. Müoopia võib tekkida ka silmaläätse liigse kumeruse tõttu.
Lühinägev silm
Millised on lühinägelikkuse mõjud?
Müoopia mõjutab inimese elukvaliteeti vähemal või suuremal määral nii lühi- kui ka pikaajalises plaanis.
Lapsed, kellel on lühinägelikkus, võivad koolis kogeda raskusi, eriti kui istutakse tagareas ning tahvlil olev tekst on selgelt nägemiseks liiga väike. Head nägemisteravust nõuab ka sportimine ning muude aktiivsete tegevuste harrastamine.
Pikaajalises vaates võib lühinägelikkus avaldada ohtu ka silmade tervisele. Kui müoopial on tugev areng ja seda ei korrigeerita, siis suureneb risk tõsiste silmahaiguste tekkeks, nagu näiteks glaukoom, katarakt, võrkkesta irdumine või maakuli degeneratsioon.
Õige diagnoosimine ja sobiva korrigeeriva meetme kasutamine, nagu prillid või kontaktläätsed, on olulised lühinägelikkusega seotud riskide vähendamiseks. Regulaarsed optometristi või silmaarsti külastused aitavad jälgida müoopia arengut, hinnata võimalikke riske ning leida sobivad lahendused nägemisprobleemide korral.
Kas müoopia arengut on võimalik pidurdada?
Kasvaval lapsel võib lühinägelikkus progresseeruda kiiresti (enamasti 6-12 aasta vanuselt) ja hea on teada, et tänapäeval on olemas võimalusi selle aeglustamiseks.
Lühinägelikkuse arengu kontrolli all hoidmiseks on välja töötatud spetsiaalsed müoopiat pidurdavad prilliklaasid ja kontaktläätsed, kasutatakse Ortho-K ortokeratoloogilisi kontaktläätsi ning teostatakse ravi atropiini sisaldavate silmatilkadega.
Ükski neist vahenditest ei luba küll müoopia arengu peatumist, kuid nende abil on võimalik lühinägelikkuse suurenemist aeglustada.
Eagle Visionis pakutavad võimalused
Eagle Visionis on saadaval spetsiaalsed müoopia arengut pidurdavad prilliklaasid, mis sobivad lastele ja noortele, kes kannavad miinusprillile. Nende prilliklaaside spetsiaalne disain aeglustab silma telje kasvu, mis tähendab, et sellega aeglustub ka lühinägelikkuse areng.
• Essilor Stellest
• Zeiss MyoCare
Mida varasemas staadiumis müoopia arengut pärssivate prilliklaaside kasutamist alustada, seda paremini on võimalik lühinägelikkuse suurenemist piirata. Seega on väga oluline regulaarselt laste nägemisteravust kontrollida ning probleemide ilmnemisel konsulteerida optometristiga parima lahenduse leidmiseks.
5 lisasoovitust müoopia arengu pidurdamiseks
Uuringud näitavad, et müoopia arengu pidurdamiseks on olulise tähtsusega nii igapäevane õues veedetud aeg kui ka nutiseadmete kasutamise piiramine ning regulaarsed puhkepausid. Järgides neid 5 soovitust hoiad nii oma silmatervist kui ka oma üldist heaolu.
• Käi iga päev õues! Veeda iga päev õues päevavalguse käes vähemalt 2 tundi.
• Piira ekraaniaega. Koolilaste puhul võiks meelalahutuseks kuluv ekraaniaeg olla mitte rohkem kui 2 tundi päevas.
• Piisav lugemiskaugus. Hoia raamatut või nutiseadet silmadest piisavalt kaugel ning väldi lugemist pikali olles. Sobiv kaugus mõõda oma küünarnuki järgi – kui asetad rusikas käe oma silma juurde, siis vähemalt küünarnuki kaugusele peaks jääma raamat või nutiseadme ekraan.
• Tee pause. Lähitööd tehes on soovituslik teha paus iga 20 minuti järel vaadates vähemalt 20 sekundi jooksul kaugusesse. Võid teha pause ka nii, et iga 50 minuti lähitöö järel teed pausi 10 minutit.
• Piisav ööuni. Vähemalt 9 tunni pikkune korralik ööuni aitab kaasa silmatervise hoidmisele.
